Kas juhtida tööstusprojekti oma jõududega või kaasata väline projektijuht?

Uue tootmisseadme paigaldus, tootmisliini moderniseerimine või suurem ümberehitus tähendab ettevõtte jaoks tavaliselt ajutist lisakoormust.

Sageli tekib projekti alguses küsimus: kes hakkab seda projekti juhtima?

Esmapilgul tundub loogiline anda projekt mõne olemasoleva töötaja, näiteks tehnikajuhi, tootmisjuhi või hooldusjuhi vedada. Ta tunneb tehast, seadmeid ja inimesi ning eraldi projektijuhi kaasamine tähendab ettevõttele lisakulu.

Väiksemate projektide puhul võib see olla täiesti mõistlik lahendus.

Suuremate projektide puhul tasub aga vaadata natuke kaugemale.

Projekt tuleb igapäevatööle lisaks

Üks sagedasemaid probleeme on see, et ettevõtte enda projektijuht ei tegele ainult projektiga. Tootmisjuht peab samal ajal tagama tootmise toimimise. Hooldusjuht vastutab seadmete töökindluse eest. Tehnikajuhil on paralleelselt mitmeid muid ülesandeid. Projekt lisandub olemasolevale töökoormusele.

Alguses ei pruugi see probleemina tunduda. Projektikoosolek kord nädalas, mõned hinnapäringud ja suhtlus seadmetarnijaga. Projekti edenedes kasvab aga koordineerimise vajadus kiiresti.

Seadmetarnija vajab vastuseid. Elektrik ootab sisendit. Mehaanikud vajavad jooniseid. Tootmine tahab teada seisaku aega. Tarned hilinevad. Tekivad muudatused. Keegi peab hoidma tervikpilti.

Millal saab projekti oma jõududega juhtida?

Ettevõttesisene projektijuhtimine töötab hästi, kui projekt on suhteliselt lihtne, osapooli on vähe ning ettevõttes on olemas inimene, kellel on projekti jaoks päriselt aega. Näiteks ühe eraldiseisva seadme vahetamine ei pruugi vajada eraldi projektijuhti.

Kui töö hõlmab aga korraga seadmetarnijat, mehaanilist paigaldust, elektritöid, automaatikat, torustikke, ehitustöid ja tootmisega kooskõlastamist, muutub olukord kiiresti keerulisemaks. Siis ei ole küsimus enam ainult tehnilistes teadmistes. Küsimus on koordineerimises.

Projektijuhi ülesanne ei ole kõike ise teha

Hea projektijuht ei pea olema kõige parem elektrik, automaatik või mehaanik. Tema ülesanne on tagada, et õiged spetsialistid teevad õigel ajal õigeid asju.

See tähendab muu hulgas:

  • tööde mahu ja vastutuste määratlemist;
  • ajagraafiku koostamist ja jälgimist;
  • erinevate töövõtjate tegevuste koordineerimist;
  • tehniliste küsimuste lahendamise organiseerimist;
  • tarnete ja tähtaegade jälgimist;
  • muudatuste juhtimist;
  • tööohutuse ja objekti korralduse koordineerimist;
  • tellija ja tarnijate vahelise infovahetuse hoidmist;
  • paigalduse, testimise ja käivitamise koordineerimist.

Kõige olulisem on aga see, et keegi vastutab projekti terviku eest.

Mis juhtub, kui projektijuhtimine jääb kõrvaltegevuseks?

Probleemid ei teki tavaliselt ühe suure vea tõttu. Pigem koguneb palju väikeseid asju. Üks joonis jääb kinnitamata. Üks tarne hilineb. Elektrik ei saa alustada, sest mehaaniline töö pole valmis. Seadmetarnija spetsialist saabub objektile, kuid vajalik ühendus puudub.

Iga selline probleem võib tähendada mõnda tundi või päeva. Tootmisettevõttes võib projekti viibimise tegelik hind olla aga palju suurem kui projektijuhtimise maksumus. Eriti siis, kui viibimine pikendab tootmisseisakut või lükkab uue tootmisvõimsuse käivitamist edasi.

Mida annab väline projektijuht?

Välise projektijuhi suurim väärtus ei ole see, et ettevõte saab ühe inimese juurde. Väärtus seisneb selles, et projektil on inimene, kelle põhitöö ongi selle projekti õnnestumine. Ta ei pea samal ajal juhtima tootmisvahetust, tegelema igapäevaste hooldusprobleemidega ega lahendama kümneid muid tehase küsimusi. Samuti saab väline projektijuht tuua projekti kogemuse teistest paigaldus- ja investeerimisprojektidest. See võimaldab märgata riske, mis ühe projekti sees ei pruugi kohe nähtavad olla.

Millal tasub välist projektijuhti kaaluda?

Ühte kindlat piiri ei ole, kuid vajadus suureneb märgatavalt, kui:

  • projektis osaleb mitu erinevat töövõtjat;
  • paigaldus mõjutab olemasolevat tootmist;
  • projektiga kaasneb tootmisseisak;
  • seadmed või spetsialistid tulevad välismaalt;
  • ajagraafik on pingeline;
  • tehnilised valdkonnad sõltuvad üksteisest;
  • ettevõtte enda võtmeisikud on juba igapäevatööga hõivatud.

Mida rohkem neist punktidest projekti kohta kehtib, seda suurem on vajadus inimese järele, kes tegeleb projekti tervikuga.

Oma inimene või väline projektijuht?

Tegelikult ei pea valima ainult ühte. Sageli töötab kõige paremini mudel, kus ettevõttel on oma sisemine projektivastutaja, kes tunneb tootmist ja teeb ettevõtte nimel otsuseid, ning tema kõrval väline projektijuht, kes juhib igapäevast projekti elluviimist.

Nii jäävad ettevõtte teadmised ja otsustusõigus ettevõttesse, kuid projekti juhtimiseks tekib vajalik ressurss.

Kokkuvõtteks

Välise projektijuhi kaasamise küsimust ei tasu vaadata ainult lisakuluna.

Olulisem küsimus on: mis maksab ettevõttele see, kui projekt hilineb, tootmisseisak pikeneb või võtmetöötajad peavad mitu kuud oma põhitöö kõrvalt projekti juhtima?

Väikese ja lihtsa projekti saab sageli edukalt oma meeskonnaga ära teha. Suurema tööstusprojekti puhul võib aga eraldi projektijuht olla üks odavamaid viise projekti riski vähendamiseks.

Production Projects OÜ aitab tööstusettevõtetel juhtida seadmete paigaldus-, moderniseerimis- ja ümberpaigutusprojekte alates ettevalmistusest kuni käivitamiseni.

Kui teie ettevõttel on planeerimisel tehniline investeerimisprojekt ja vajate projekti juhtimiseks täiendavat ressurssi, võtke ühendust ning vaatame projekti koos üle.