Tootmisseadme paigaldus on tootmisettevõtte jaoks märkimisväärne investeering, mille edu ei sõltu ainult valitud seadmest, vaid eelkõige põhjalikust ettevalmistusest. Uue seadme või tootmisliini eesmärk on suurendada tootmisvõimsust, parandada kvaliteeti, vähendada tootmiskulusid ja tõsta töökindlust. Samal ajal on sellised projektid ajaliselt kriitilised. Iga lisapäev, mil tootmine seisab või uus liin ei tööta, tähendab ettevõttele otsest rahalist kahju.
Paljud projektid ei muutu keeruliseks aga mitte seadme paigaldamise ajal, vaid juba ettevalmistuse etapis. Seade jõuab objektile õigel ajal, kuid vajalikud kommunikatsioonid ei ole valmis, vundament ei vasta joonistele, elektritoide puudub või tõstetehnika ei pääse seadmele ligi. Samal ajal ootavad alltöövõtjad üksteise järel ning projekt hakkab kohe graafikust maha jääma.
Oma töös olen korduvalt näinud, et edukad tööstusprojektid ei sünni juhuslikult. Need on põhjalikult ette valmistatud. Mida rohkem tähelepanu pööratakse ettevalmistusele, seda sujuvamalt kulgeb paigaldus ning seda väiksem on oht, et projekt venib või ületab eelarvet.
Selles artiklis toon välja peamised teemad, mis tuleks läbi mõelda enne, kui esimene seade objektile saabub.
1. Tootmisseadme paigaldus algab õigetest joonistest
Üks sagedasemaid probleeme on olukord, kus seadmed jõuavad objektile enne, kui projekteerimine on tegelikult lõppenud.
Praktikas tähendab see, et paigaldaja töötab ühe joonise järgi, elektritööde teostaja teise järgi ja seadme tarnijal on kolmas versioon. Tulemus on lihtne, tekivad muudatused, ümbertegemised ja viivitused.
Enne seadmete saabumist peaks olema kinnitatud vähemalt:
- seadmete paigutusjoonised;
- vundamendijoonised;
- elektriskeemid;
- automaatikaskeemid;
- torustike ja kommunikatsioonide joonised;
- tõsteplaanid vajadusel.
Mida vähem tuleb objektil otsuseid teha, seda kiiremini liigub töö edasi.
2. Kas kõik kommunikatsioonid on valmis?
Ka kõige moodsam tootmisseade ei tööta ilma vajalike tehnosüsteemideta.
Sageli vajab uus seade:
- elektritoidet;
- suruõhku;
- jahutusvett;
- protsessivett;
- ventilatsiooni;
- gaasi;
- võrguühendust;
- automaatikakaableid.
Kui kasvõi üks neist puudub, võib kogu paigaldus seiskuda.
Hea projektijuht kontrollib enne seadme saabumist, et kõik vajalikud ühendused oleksid õiges kohas, õige mõõduga ja valmis kasutamiseks.
3. Kas vundamendid vastavad tegelikule olukorrale?
Vundamenditööd tunduvad sageli lihtsad, kuid just siin tehakse palju kulukaid vigu.
Mõni sentimeeter vales kohas võib tähendada, et:
- seadme ankrud ei sobi;
- torustikud ei ühti;
- kaablikanalid jäävad valesse kohta;
- vajalikud kõrgused ei vasta tootja nõuetele.
Enne seadme saabumist tasub kõik mõõdud üle kontrollida. Mõni tund kontrollimiseks võib säästa päevi ümbertegemist.
4. Kas seadme transport objektile on läbi mõeldud?
Seadme tarnimine ei lõpe veoki saabumisega tehase väravasse.
Oluline on läbi mõelda:
- kas veok pääseb ligi;
- kas ukseavad on piisava suurusega;
- kas põrand talub seadme kaalu;
- kas kasutatakse kraanat või tõstukit;
- milline on liikumistee hoones;
- kas tootmist tuleb selleks ajaks peatada.
Transport on sageli üks kõige vähem märgatavaid, kuid kõige olulisemaid etappe kogu projektis.
5. Kas kõik alltöövõtjad teavad oma rolli?
Suuremates tööstusprojektides osaleb korraga mitu ettevõtet.
Näiteks:
- elektritööde teostaja;
- automaatikaettevõte;
- torustike paigaldaja;
- ventilatsiooni ehitaja;
- seadme tarnija;
- tõstetööde partner;
- ehitaja.
Kui vastutusalad ei ole selged, tekib kiiresti olukord, kus kõik ootavad üksteise järel.
Hea projektijuht määrab juba enne tööde algust:
- kes mille eest vastutab;
- millal üks töö algab;
- millal teine saab jätkata;
- kes kinnitab muudatused;
- kuidas toimub infovahetus.
6. Kas tootmisseisak on realistlikult planeeritud?
Tootmisseisak on sageli kogu projekti kõige kallim osa.
Liiga optimistlik ajakava võib tähendada, et tootmine seisab planeeritust mitu päeva kauem.
Selle vältimiseks tasub võimalikult palju töid teha enne seisaku algust. Kaablid, torustikud, kandekonstruktsioonid ja muud ettevalmistavad tööd saab sageli valmis ehitada juba tootmise töötamise ajal.
Mida rohkem on enne tehtud, seda lühemaks jääb seisak.
7. Kas riskid on läbi mõeldud?
Igas projektis tekib ootamatusi.
Küsimus ei ole selles, kas neid tuleb, vaid selles, kui hästi ollakse nendeks valmistunud.
Näiteks:
- tarne hilineb;
- avastatakse varjatud viga;
- olemasolevad joonised ei vasta tegelikkusele;
- seadmel puudub oluline detail;
- vajalik spetsialist haigestub.
Hea projektijuht koostab juba enne tööde algust riskide nimekirja ja mõtleb läbi võimalikud lahendused.
8. Kas commissioning on planeeritud?
Paljud arvavad ekslikult, et projekt lõpeb siis, kui viimane polt on kinni keeratud.
Tegelikkuses algab siis üks olulisemaid etappe, süsteemide kontroll, testimine ja käikulaskmine.
Commissioning hõlmab näiteks:
- elektrisüsteemide kontrolli;
- automaatika testimist;
- turvasüsteemide kontrolli;
- mehaaniliste süsteemide ülevaatust;
- seadme funktsionaalset testimist;
- tootmisproovide tegemist.
Kui sellele etapile ei ole piisavalt aega planeeritud, võib projekt küll ametlikult valmis olla, kuid tootmine ei tööta veel stabiilselt.
9. Dokumentatsioon peab olema valmis enne üleandmist
Projekti lõpus soovivad kõik kiiresti järgmise töö juurde liikuda. Just siis kipub dokumentatsioon jääma tahaplaanile.
Tegelikult peaks ettevõttel olema projekti lõppedes olemas vähemalt:
- lõppjoonised;
- elektriskeemid;
- automaatikaprogrammide varukoopiad;
- kasutusjuhendid;
- hooldusjuhendid;
- varuosade nimekirjad;
- garantiidokumendid.
Need dokumendid muutuvad väärtuslikuks juba esimesel hooldustööl või võimaliku rikke korral.
Edukas projekt algab ammu enne seadme saabumist
Kõige edukamates projektides ei ole edu taga õnn. Selle taga on põhjalik ettevalmistus, selged vastutajad ja läbimõeldud tegevusplaan.
Kui kommunikatsioonid on valmis, joonised kinnitatud, logistika planeeritud, alltöövõtjad koordineeritud ja riskid läbi mõeldud, muutub ka paigaldus oluliselt sujuvamaks.
Sageli arvatakse, et projektijuhi kõige tähtsam töö algab siis, kui objektile saabuvad seadmed. Tegelikult on suur osa edust saavutatud juba enne seda päeva. Just ettevalmistus määrab, kas projekt liigub plaanipäraselt või tuleb hakata probleeme lahendama töö käigus.
Production Projects OÜ aitab tootmisettevõtetel juhtida tööstusprojekte terviklikult, alates projekti ettevalmistamisest ja projekteerimise koordineerimisest kuni seadmete paigalduse, käikulaskmise ja projekti üleandmiseni.
Kui teie ettevõttes on plaanis tootmisliini uuendamine, uue seadme paigaldamine või tehase moderniseerimine, tasub projektijuht kaasata võimalikult varakult. Mida varem on riskid läbi mõeldud, seda suurem on tõenäosus, et projekt valmib õigel ajal, eelarves ja soovitud kvaliteediga.